Eestis on viimasel ajal palju tähelepanu saanud sooidentiteedi ja seksuaalsuse teema. Ühiskonnas näib olevat põhiline erimeelsus selles, kuidas homo- ja transseksuaalsuse kujunemist nähakse. Üha enam sisendatakse inimestele, et tegemist on paratamatusega, mida tuleks igakülgselt toetada. Teisalt on suur hulk inimesi üle maailma kogenud, kuidas Jumal on neile andnud totaalselt uue identiteedi, vabastanud senistest sundmõtetest ning kinkinud oma parima plaani. Mida nendest lugudest õppida?
Pastor Janno Peensalu intervjueeris Annika Kuusk.
Mida ütleksid neile, kes on veendunud, et gei ollakse sünnist saati ja see on paratamatus? Mis tõendab, et Jumal pole Loojana eksinud inimeste soo küsimuses?
Homo- ja transseksuaalsuse kujunemise ja päritolu kohta on püstitatud palju hüpoteese ja tehtud teaduslikke uuringuid. Lõplikke ja üheseid vastuseid pole teadus suutnud anda. Piibel aga õpetab, et Aadama pattulangemise patt rikkus ära inimloomuse ja Jumala algne „seadistus“ on paigast ära. Eedeni aias näeme Looja originaalset mudelit – mees ja naine, kes moodustavad abieluühenduse, mille tulemusena sünnivad perekonda lapsed. Lisaks sellele olid nii mees kui naine mõlemad samal ajal Jumalaga isiklikus ja lähedases suhtes. Paraku inimene kuulas kuradi kiusatusi, tegi pattu ja see lõhkus suhte Jumalaga, patuloomus tungis inimesse ja inimese süda muutus kurjaks. Jeesus hiljem ütles, et meie ühiskond ei tee inimesi halvaks, vaid inimsüdamest lähtuv kurjus mõjutab meie kogukonda, kus elame. Ükski isa või ema pole pidanud õpetama oma lastele sõnakuulmatust, hirmu, himustamist, kadedust, valetamist, manipuleerimist või muid negatiivseid omadusi. Need saame kõik sünniga kaasa ehk teisisõnu, me pärime need Aadama patuloomuselt. See patuloomus toodab kõike seda, mis on Jumala standardite ja algse mudeli vastane, olgu see siis abielurikkumised, vargused, mõrvad, vägistamised, homoseksuaalsus jne. Patuloomus on kõigis inimestes. Paulus ütleb, et kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma. See, missugusel viisil patuloomus ennast ilmutab ja millised tahud sellest esile tulevad, on seotud meie kasvatuse ja lapsepõlvekogemuste, keskkonna ja muude mõjudega. Homoseksuaalsus, nagu ka näiteks abielurikkumine või valetamine jms, on lihtsalt üks patuloomuse vili, mis inimese südamest välja kasvab.
Üks suurtest faktoritest, mis võib aga noort inimest kallutada homoseksuaalsusele, on tulemine isatust kodust või perest, kus polnud head isa. See ei tähenda, et isata kodudest tulevad üksnes homoseksuaalse kalduvusega lapsed. Statistika näitab, et lapsel, kes kasvab ilma isata, on kõrgem risk halvale teele minna paljudes eri suundades (The National Centre of Fathering, 2012). Ma ei eita, et on inimesi, kellel on kalduvus alkoholisõltuvuseks; teistel hasartmängusõltuvus. Keegi kolmas aga tunneb tõmmet samast soost inimese vastu. Ometi pole keegi sündinud alkohoolikuks või pornosõltlaseks ja lapsepilastajaks – me kõik oleme sündinud lihtsalt sarnase patuloomusega, milles peitub potentsiaal igaks erinevaks patuks, mida on võimalik teha. Vastavalt Piiblile ei sünni aga keegi konkreetselt homo- või transseksuaaliks, vaid selline orientatsioon tekib muude faktorite tulemusena ja seda kasvatab inimese patuloomus. Hea uudis aga on see, et Jeesus Kristus saab muuta inimese patust loomust ja anda uue puhta südame, mis tahab heal meelel järgida Jumala standardeid.
Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning andis neile spetsiifilised sootunnused. Tema võttis endale õiguse määrata, kes milliste sootunnustega sünnib. Inimene, kes on segaduses oma soo suhtes, peab lihtsalt kontrollima oma „varustust“ ja suguorganeid, mis Jumal talle andis. Need tõendavad, kellena ta pidi sündima! Ometi mõned noored on segaduses oma identiteedi suhtes. Nende tunnetega tuleb tegeleda ning psühholoogiline, vaimulik, hingehoidlik abi selleks on olemas, et aidata navigeerida paremini oma hinges, end mõista ning näha, kuidas teised tegurid on mänginud rolli inimese kujunemisel, aga inimene ei saa olla valest soost. Näiteks võib juhtuda, et mõni on pikki aastaid olnud sügavas depressioonis, mille tulemusena tekib tal mõte, et kuna ta tunneb end mõttetu ja ebavajalikuna, siis järelikult ta ongi selline – me kõik teame, et see ei ole tõde. Tunded ei kajasta lõplikku ja piisavat tõde, millele rajada oma elu ja tulevik. Ma tean palju inimesi, kes on täna vanglas, kuna nad käitusid selle alusel, mida tundsid. Tunnetest ja asjaoludest on kõrgem see, mida Jumal sinu kohta ütleb. Inimesed võivad sind maha teha ja su päritolu ei pruugi olla lilleline, kuid see ei saa määrata seda, kes sa tegelikult oled.
Enamik inimesi ei näe vaimumaailma, kuid kristlastena oleme vahel tunnistajateks, et inimesi võivad nende enda teadmata mõjutada deemonlikud jõud. Miks on hingevaenlase üheks ründeobjektiks inimese identiteet ja armastus?
Deemonlikud jõud töötavad selleks, et pimestada inimesi. Nad ei taha, et inimene näeks seda, kes ta tegelikult on, milline on Jumal ja missugune on Jumala eesmärk tema elu jaoks. Hingevaenlane püüab takistada inimest kokku saamast Jumalaga. Kui see ei õnnestu, üritab ta valede läbi hoida inimest eemal Jumala antud potentsiaalist. Kui inimene ei tunne oma Loojat, siis ta ka ei tea, kes ta on. Kui inimene ei tea, kes ta on, siis ta ei tea, kelleks ta võiks saada ehk missugune on tema elu eesmärk. Saatana eesmärk on suruda maha inimese potentsiaal, nii et ta elaks valede kütkes ja õnnetuna. Saatan püüab külvata inimesse valesid, et ta hakkaks uskuma ebaõigeid asju enda ja teiste kohta, oma abielu, enda missiooni ja eesmärgi kohta elus ning ka lõpuks Jumala kohta, jäädes seetõttu eemale Jumala parimast. Jumal aga teab meie elu eesmärki ja räägib oma armastuses tõde meie elu kohta – isegi kui see, mida me hetkel kogeme, ei vasta sellele, mida Jumal meie kohta ütleb. Jumal ei pane asju paika meie hetkeolukorra põhjal, vaid Tal on meie elu jaoks valmistatud plaan.
New age’i ideede autor, organisatsiooni Lucis Trust looja Alice Bailey tunnistas, et kirjutas telepaatiliselt vaimolendite abiga 10-punktilise kava, mida uus vaimsus peab üle kogu maailma levitama. Üheks eesmärgiks oli kaotada kristlik abielu ning muuta homoseksuaalsus tavapäraseks elustiiliks. Kas näib, et see deemonlikest jõududest inspireeritud eesmärk ongi nüüdseks saavutatud?
New Age, nagu iga teine ideoloogia või filosoofia, mis tänapäeval maailmas ringleb, püüab leida aseainet ainsale Päästjale Jeesus Kristusele. Selliste valeõpetuste eest hoiatasid nii Jeesus ise kui ka kõik Uue Testamendi kirjutajad. Kindlasti tekitavad nad palju kahju ja neil on mingi mõju, kuid lõpuks aga ei saa Jumala plaani vastu mitte keegi ning lühiajalise rünnakuga ei saa Jumala igavikulist eesmärki nurjata. Perekond on olnud rünnaku all juba kaua aega ja tänapäeva liberaalsem ühiskond on üha enam taganenud teada-tuntud põhialustest – sellele aitavad kaasa lobitöötajad, tänapäeva meedia jpt. Peamine põhjus, miks kurjus ühiskonnas vohab, on sellepärast, et head inimesed ei tee midagi, ja ei tõsta piisavalt häält. Seega meie kui kristlaskonna hääl ühiskonnas mängib rolli moraali ja väärtuste kujunemise suunas, ja lisaks sellele on meil Püha Vaimu vägi.
Mida teeks Jeesus, kui Ta külastaks geiparaadi? Kas Ta jagaks kõigile ainult tingimusteta armastust või kutsuks inimesi meeleparandusele?
Jeesus teeks ilmselt seda, mida Ta näeks Isa tegevat. See, kuidas Jeesus olukordadele ja inimestele reageeris, varieerus. Mõnda variseri Ta sõitles, teisele seletas pikalt öö pimeduses uuestisünni mõistet, mõnest kõndis mööda ja teisega veetis terve päeva kaevul. Ilmselt juhindus Jeesus inimeste südame hoiakust ja mitte tingimata sellest, mis pagunid inimesel õlal olid või millisena ta püüdis end näidata.
Võib kindlalt väita, et homo- ja transseksuaalsus pole Jumalale meelepärane. Piiblis on palju näiteid, mis Jumala tahet selle kohta ilmutavad. Seda arvestades oleks Jeesus ilmselt kutsunud neid inimesi meeleparandusele, aga kindlasti oleks Ta ilmutanud ka nende vastu Jumala armastust, et kutsuda neid käima teisel, paremal teel. Jeesus oleks näinud neid kui kadunud lambaid, kes on Jumalast eemal ja elavad pimeduses ega tea, et parem elu on üldse võimalik. Johannes ütleb oma evangeeliumis, et Jeesus tuli, täis armu. Arm on midagi, mida Tal on palju – Ta on seda täis! Jeesus oleks jaganud seda armu iga patusega, olenemata sellest, missuguses patus keegi parasjagu elab. Jällegi, nagu varem ütlesin, ei ole küsimus niivõrd patus, mida inimene harrastab, vaid patuloomuses, mis meid Jumalast lahutab ning ei lase tõelisel identiteedil esile tulla.
Oleme kutsutud armastama kõiki ja palvetama kõigi eest. Kas Jeesuse järgijatel ja mitteusklikel on lihtsalt kardinaalselt erinev arusaam armastuse olemusest?
Me oleme kutsutud käima ja elama armastuses. Armastus aga ei tähenda, et me ei räägi tõde välja ega näita seda inimestele. Me oleme kutsutud rääkima tõde armastuses – armastus paneb meid rääkima tõde. Jumal armastab meid, seetõttu on Tal täielik õigus rääkida tõde meie ellu ja meie elu kohta. Sotsiaalmeedia on täis kristlasi, kes ründavad üksteist tõdedega ja püüavad oma õigust kehtestada, sekkudes tühistesse vaidlustesse oma tõe nimel. Selline käitumine viib nad kaugele armastusest. Jeesus armastas inimesi siin maa peal, aga see ei takistanud Tal inimesi korrale kutsumast või olema nende vastu karm. Armastuses on ka karmust, mitte ainult õrnust. Jeesus sõitles uhkeid silmakirjalikke varisere, aga veetis terve päeva naisega, kellel oli viis abielu selja taga ja kes elas vabalt koos uue mehega. Jeesus ei varjanud tõde kummagi eest, aga Ta väljendas seda armu ja armastuse vaimus ning nendes, kes sellele tõele reageerisid, tekkis vajadus meelt parandada ja vaba olla. Armastus kindlasti ei ole passiivne. Me ei peaks vaatama pealt seda, kuidas maailm liigub hukatuse suunas ja hädaldama, kui hulluks ikka kõik on läinud. Armastus on aktiivne, see samastub oma armastatuga, on ohvrimeelne, tõemeelne ja teinekord karm.
Kristlik kogukond ei ole osanud Jeesuse õpetusi võib-olla geidele piisavalt lõpuni mõistetavaks teha ja tulemuseks on olukord, kus LGBTQ inimesed tajuvad tõrjutust. Kuidas peaksime homoseksuaalseid inimesi võtma vastu kogudusse ja neid jüngerdama? Kuidas neile rääkida tõtt armastuses?
Meie missioon pole püüda inimesi muuta ning alles seejärel kutsuda neid väärilistena Jumala juurde, vaid kutsume nad Jeesuse juurde sellistena, nagu nad on, ja Jumal ise teeb oma töö. Meie esmane vastutus pole tähelepanu pöörata nende pahedele ja pattudele, ideoloogiatele ja harjumustele, vaid viia nad kokku elu allikaga, Jeesuse Kristusega – ja Tema hakkab tegema imesid. Tema uus elujõud tõukab tasapisi välja vana prahi, korruptiivse mõtlemise, haiget saanud emotsioonid, kangekaelse tahte ja ehitab need inimesed üles, nii et nende elu muutub. See ei pruugi juhtuda üleöö. See võtab aega. Ma arvan, et peaksime vastu võtma igaühe, kes siiralt Jeesuse juurde tahab tulla.
Ma tunnen isiklikult nelja homoseksuaalset inimest, kes kogudusse tulles kohtusid Jeesusega ning elasid läbi uuestisünni. Nendest kolm on tänaseks täielikult heteroseksuaalsed, abielus, pereinimesed, neil on lapsed ja nad on õnnelikud. Neljas kahjuks lahkus igavikku, aga ka tema elus toimus drastiline muutus.
Kas me peaksime ütlema selgelt välja, et homoseksuaalsus on Piibli järgi patt? Absoluutselt. Kas see tähendab, et me ei luba enne inimestel koguduse teenistusi külastada, kuni nad pole täielikult vabad? Kindlasti mitte. Kuidas muidu saaksid inimesed osa Jumala väest ja elujõust, mis aitaks neil muutuda ja võidelda vabaks vaenlase ahelatest? Me justkui ütleks sellega näiteks ahjule: „Kui sa annad mulle sooja, olen ma valmis puid alla viskama.” Jumal tõi esmalt oma rahva välja Egiptusest ja siis hakkas tööle nende sees, et visata Egiptus välja nende seest.
Mõned inimesed arvavad, et homoseksuaalsus pole vastuolus Jumala tahtega seni, kuni seda ei toideta ja sellist elustiili ei viljeleta. Mida sa sellest seisukohast arvad?
Ma arvan, et Kristus suudab teha tõeliselt vabaks! Kas see tähendab, et see isik ei koge enam kiusatusi või teda ei valda tunded, mis meenutavad talle endist elu? Kindlasti mitte, vaid vana elustiiliga harjunud inimene peab alati säilitama ettevaatlikkuse, pidades meeles, et vaenlane püüab teda alati rünnata sellega, mis töötas tema peal ka varem ehk ta peab teadvustama, et võib tunda „tõmmet“ samasooliste vastu, nii nagu alkohoolik, kes on vabaks saanud, võib ikkagi tunda kiusatust pudeli järele, kuigi ta on Jumala elumuutvat väge kogenud ja oma elu Temale üle andnud.
Patt elab edasi meie lihas. Paulus on selle koha pealt väga selge, osutades, et meie lihameelsus annab meid kuradi kätesse silmapilkselt ning rumal oleks arvata, et homoseksuaalse inimese mõttelaad, emotsioonid ja hing puhastub üleöö. Me oleme kutsutud oma mõtlemist muutma Jumala sõnaga, ja see on eluaegne töö. Jeesus muutis meie südame ehk vaimu, meie töötame oma hinge kallal ja peame alati kontrollima oma lihameelsust. Ma ei eita, et on inimesi, kes homoseksuaalina on pöördunud Jeesuse Kristuse poole ja elanud läbi sisemise muutuse, kuid tunnevad periooditi tõmmet samast soost inimeste vastu. Tõmme ei tähenda, et ta on homoseksuaal, aga tal on nüüd vägi öelda ei kiusatustele. Tõepoolest, kui heteroseksuaal peab talitsema end ja ütlema ei abielurikkumisele või hooramisele, siis peab ka uuestisündinud endine homoseksuaalne inimene teadlikult keelduma endistest kiusatustest ja rakendama enesekontrolli, millest Paulus räägib Galaatia kirja lõpus.
Leidub arvukalt tunnistusi selle kohta, et LGBTQ inimesed on pärast elavat kohtumist Jeesusega muutunud heteroseksuaalseks. Jeesusele on kõik võimalik! Miks sellistest lugudest nii vähe räägitakse?
Üks põhjus, miks võib-olla nendest vähem räägitakse, on sellepärast, et kui alkohoolik saab päästetud ja tunnistab sellest, siis inimesed kiidavad Jumalat selle muutuse eest. Kui endine homoseksuaal tunnistab oma olukorrast, siis osa inimesi endamisi mõtleb sellest, et kas ta ikka on tegelikult ka vabaks saanud. Ühiskonnal on raskusi vaadata neid teistsuguste silmadega, kui nad on harjunud. Üks noormees, kes meie koguduses andis oma elu Jumalale ja oli varem homoseksuaal, tunnistas tihti oma elumuutusest. Aga hiljem tunnistas mulle, et kuigi ta oli tõelise muutuse oma elus läbi elanud ja oma eluga seda tõestanud, tajus ta teiste inimeste viltuvaatamist, mõistmatust, hülgamist ja tõrjutust, mis jätsid temasse valusa jälje ja panid teda alateadlikult end kogudusest eraldama ja triivima tagasi vana elustiili suunas. Nii ei tohiks mitte kunagi olla.
Miks mõned pastorid nii Eestis kui ka mujal ikkagi soovivad samast soost inimesi laulatada? Missugusele Piibli kirjakohale nad tuginevad?
Iga tegevuse jaoks, mida inimene tahab teha, leiab ta kirjakoha, kui ta väga hoolikalt otsib. Selliste inimeste silmis õigustab eesmärk vahendeid. Me elame kompromissi ja segaduse ajastul. Paulus rääkis samuti, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Miks tulevad rasked ajad? Paulus vastas, öeldes: „… sest inimesed on siis …,“ ja luges üles negatiivsed omadused, iseloomujooned ja põhimõtted, mida inimesed lõpuajal propageerivad. Kahjuks ei ole ka kogudus selle vastu alati immuunne ja mõningad pastorid soovivad olla kaasaegsed ja teha seda, mis on maailmale meelepärane. On suur vahe, kas me armastame ja tunneme kaasa patusele ja kadunud maailmale või õigustame nende käitumist. Üks tuntumaid kohti Piiblis, mille najal kristlased selliseid kompromisse endale ja teistele lubavad, on Taaveti ja Joonatani sõprus. Piiblis on kirjas, et üks “armastas teist nagu oma hinge” ja Taaveti sõnul on “naiste armastusest imelisem su armastus minu vastu”. See räägib agaape lepingulisest armastusest, mitte erootilisest armastusest, veel vähem seksuaalsest armastusest. Mees võib oma sõbra vastu tunda unikaalset armastust, mis on teistsugune kui armastus oma naise vastu. Taaveti ja Joonatani vastastikune armastus ei asendanud oma naise armastamist – see oli lihtsalt armastus, mis on meeste vahel. Selles polnud midagi seksuaalset või tõmmet samast soost inimese vastu – see on Piiblis väga selge.
Mis juhtub, kui ühiskond läheb Jumala loodud korra vastu?
Selle tulemuseks on korratus, segadus ja laostumine. Soodoma ja Gomorra on head näited sellest, milliseks oli muutunud sealne ühiskond, missugused olid nende väärtushinnangud ja eluviis ning millist vilja see kõik kandis. Kui Jumal poleks seda hävitanud, oleks see hävinenud iseenesest.
Mida ütleksid lõpetuseks neile, kes kogevad segaseid tundeid seoses enda identiteediga?
Meil on elus mitmeid valikuid, aga meie sugu on valitud meie eest. Need sootunnused, millega oleme sündinud, tõestavad seda, mis soost me oleme mõeldud olema – meil võib olla periooditi segaseid tundeid, aga see ei tähenda, et inimene peab muutma oma sugu, vaid muutma seda, kuidas ta enda peale vaatab. Vaja võib minna sisemist tervenemist, teraapiat, kindlasti Jumala sõna ja Püha Vaimu väge. Depressioonis inimene võib haiguse ajal tunda, et teda pole siia ilma vaja ja et ta on nii üksik ning kõik on lootusetu. Nende emotsioonide valguses on kõik ümbritsev tema jaoks ainus tõde. Hiljem, tervenedes, ta avastab, et tegelikult on võimalik tunda ka teistsuguseid tundeid ja nüüd ta imestab endiste tunnete üle. Ära mitte kunagi tee otsuseid lühiajaliste asjaolude valguses! Ära hinda filmi ühe stseeni alusel, vaid vaata film lõpuni, sest siis saad teada, mis oli filmi tõeline mõte! Ära anna alla, vaid võitle edasi! Jumala käes on vastus, mis puudutab sinu elu.
Kasutatud allikad:
The National Centre of Fathers (2012). The Consequences of Fatherlessness. Kuvatud veebilehel: https://fathers.com/the-consequences-of-fatherlessness/ (20.06.23)
SAATESOOVITUS
Saatesari “Küsimärk” (10. osa) teemal “Mees või naine?”
