Maades, kus kristlased kogevad suurt tagakiusu, kasvab Jumala kogudus väeliselt. Sellest tunnistab ehedalt nii Hiina kui ka araabia maade kasvav kogudus. Kuidas mõtestavad aga kristlased ise oma elu ja usku, mida iseloomustab aina ähvardav vastuseis? Mis hoiab neid vankumatuna tões ja miks lisandub uusi kristlasi just keset tagakiusu?